- Sissejuhatus
- Mis on äike?
- Äikesepilvede kujunemine
- Miks tekib välk?
- Kuidas äike puusse lööb
- Välgu liigid
- Välgu toime
- Müristamine
- Põnevaid juhtumisi
- Pildid äikesest
- Kasutatud allikad
Äikesepilvede kujunemine
Äikesepilv on hiiglasuur elektriakumulaator. Pilve alumisse ossa kogunevad negatiivsed ja ülemisse postiivsed laengud. Peale selle on pilve alumises osas veel piirkondi, mis on laetud postiivselt. Osa õpetlasi arvab, et see on tingitud langevate vihmapiiskade pihustumisest. Igas vihmapiisas on elektrilaengud jaotunud teatava korra järgi, kusjuures tsentris on tavaliselt positiivne laeng ja pinnal sellega võrdne negatiivne laeng. Äikesepilves on alati tugevad tõusvad õhuvoolud, mis haaravad langevaid vihmapiisku ning pihustavad neid. Piisapinnalt rebitud pritsmed on negatiivselt laetud ja seega piisa põhiosa jääb positiivselt laetuks. Kerged pritsmed tõusevad õhuvooluga ülespoole ja raskemad jäävad alla. Nii tekivad äikesepilve alumises ja keskosas positiivselt ja negatiivselt laetud piirkonnad.
Pilve ülaosas on aga jääkristallid. Õhuvooludest kantuna ja üksteisega kokku põrgates elektriseeruvad need samuti. Peen positiivselt laetud jäätolm tõuseb pilve ülemisse ossa ja atmosfäärijää jämedad killud, mis samuti laetud postiivselt, langevad alla ning moodustavad postiivselt laetud tsooni.
Äikesepilve koguneb suur varu õhuelektrit. Edasi hakkab toimima lihtne füüsikaseadus – erinimelised laengud tõmbuvad. Et üks osa äikesepilvest on laetud positiivselt, teine negatiivselt, siis mõlemad osad tõmbuvad. Samuti tõmbuvad pilve negatiivne laeng ja majade katustele ja puudele kogunenud postiivne laeng. Saabub hetk, kus õhk ei suuda enam takistada kahe erinimelise laengu ühinemist ja taevast lõhestab välk ning kärgatab kõu.