- Sissejuhatus
- Mis on äike?
- Äikesepilvede kujunemine
- Miks tekib välk?
- Kuidas äike puusse lööb
- Välgu liigid
- Välgu toime
- Müristamine
- Põnevaid juhtumisi
- Pildid äikesest
- Kasutatud allikad
Mis on äike?
Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid.
Äikese esinemine nõuab järgmiste nõuete täitmist: 1) suhteliselt lühikese aja jooksul peab suur kogus sooja ning niisket õhku tõusma atmosfääri kõrgematesse õhukihtidesse, et tekiks võimas ja sademeterohke pilv, 2) tekkinud pilves peab olema piisaval hulgal laetud osakesi, 3) samanimelised laengud peavad olema ruumiliselt “sorteeritud”.
Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskäpeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel puhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike.
Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10…20. Selle pähjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid.